Violeta Parra

Thanks to life which has given me so.                    Gracias a la vida que me ha dado tanto. 

It gave me two stars which when I open them,             Me dio dos luceros que, cuando los abro,
Perfectly distinguish black from white                   perfecto distingo lo negro del blanco,
And in the tall sky its starry backdrop,                 y en el alto cielo su fondo estrellado,
And within the multitudes the one that I love.           y en las multitudes el hombre que yo amo.

Thanks to life which has given me so.                    Gracias a la vida que me ha dado tanto.
It gave me hearing that, in all of its reach             Me ha dado el oído que, en todo su ancho,
Records night and day, crickets and canaries,            graba noche y día grillos y canarios,
Hammers and turbines, bricks and storms,                 martillos, turbinas, ladridos, chubascos,
And the tender voice of my beloved.                      y la voz tan tierna de mi bien amado.

Thanks to life which has given me so.                    Gracias a la vida que me ha dado tanto.
It gave me sound and the alphabet.                       Me ha dado el sonido y el abecedario,
With them the words I think and declare:                 con él las palabras que pienso y declaro:
“Mother,” “Friend,” “Brother” and light shining down on  madre, amigo, hermano, y luz alumbrando
The road of the soul of the one I'm loving.              la ruta del alma del que estoy amando.

Thanks to life which has given me so.                    Gracias a la vida que me ha dado tanto.
It gave me the steps of my tired feet.                   Me ha dado la marcha de mis pies cansados;
With them I have traversed cities and puddles,           con ellos anduve ciudades y charcos,
Valleys and deserts, mountains and plains.               playas y desiertos, montañas y llanos,
And your house, your street and your garden.             y la casa tuya, tu calle y tu patio.

Thanks to life which has given me so.                    Gracias a la vida que me ha dado tanto.
It gave me this heart that shakes its frame              Me dio el corazón que agita su marco
When I see the fruit of the human brain,                 cuando miro el fruto del cerebro humano,
When I see good so far from evil,                        cuando miro el bueno tan lejos del malo,
When I look into the depth of your light eyes…           cuando miro el fondo de tus ojos claros.

Thanks to life which has given me so.                    Gracias a la vida que me ha dado tanto.
It gave me laughter and it gave me tears.                Me ha dado la risa y me ha dado el llanto.
With them I distinguish happiness from pain,             Así yo distingo dicha de quebranto,
The two elements that make up my song,                   los dos materiales que forman mi canto
And your song as well, which is the same song.           y el canto de ustedes que es el mismo canto,
And everyone’s song, which is my very song.              y el canto de todos, que es mi propio canto.
Thanks to life which has given me so.                    Gracias a la vida que me ha dado tanto.

Violeta Parra - Gracias a la Vida (1966)

Kino

Esilinastus 4.okt 2012 Kinomajas

N 4.10.2012 kell 22:00 @ Kinomaja

R-N 5.-11.10.2012 @ kino Artis

T 20.11.2012 kell 23:59 @ Tartu Elektriteater

K 28.11.2012 kell 22:00 @ Kinomaja, Uus 3, Tallinn

K 05.12.2012 kell 19:00 @ Kino HELK, Märjamaa

R 07.12.2012 kell 20:00 @ MoKS, Mooste mõis, Põlvamaa

R 15.02.2013 kell 21:00 @ Rakvere Teatri Kino

P 17.03.2013 kell 19:00 @ Von Glehni Teater

R 22.03.2013 kell 17:00 @ BFM kinosaal

K 15.05.2013 kell 19:00 @ Viljandi Kultuurimaja

Platsil / On the Set

Sünopsis / Synopsis

EST 

Patrik on imelise kujutlusvõimega kitarrist, kes elab lihtsalt ja tagasihoidlikult ning on ebatavaliselt tundlik ilusate naiste ning autode suhtes.

Tema veetlev kaaslane Rita tekitab mehes tahtmatult armukadedushoo. Järgneb ootamatu. Patrik tutvub oma eluõhtut vaikses üksinduses veetva jalutu aristokraadi, Roland Zagreusega. Mehed näevad teineteises iseennast ja ühtlasi vastust neid mõlemat pikalt vaevanud küsimusele.

Zagreus teeb Patrikule ettepaneku, millest on võimatu loobuda.

GRACIAS A LA VIDA on Vahemerene dionüüsoslik müsteerium, kõrge päikese luitunud valguses, kus raske kuum suvi muundub muusikafilmiks, mida raamivad Indrek Kruusimaa kitarrimeloodiad.

Filmi valmimist on inspireerinud Albert Camus (sahtlisse jäänud) esikromaan "Õnnelik surm" (avaldatud 1971). 

-----------------------------------------------------------------------------------

ENG

Patrik is a virtuoso guitarist living an otherwise simple life beset by a passion for beautiful women and cars.

His charming girlfriend Rita unwittingly sets off a bout of jeolousy in Patrik, preparing the stage for the unexpected. Patrik meets Roland Zagreus, a paraplegic aristocrat withdrawn from life. The two men see themselves in eachother, along with a solution to their problems.

Zagreus makes Patrik an offer he can't refuse.

GRACIAS A LA VIDA is a Mediterranean mystery, bleached in the high-noon sun, where the summer heat transforms into musical cinema, framed by Indrek Kruusimaa's melodies for the guitar.

The film is inspired by Albert Camus' (unpublished) debut novel „A Happy Death" (first published in 1971).
--------------------------------------------------------------------------------
FRA

Patrik est un guitariste à l’imagination extraordinaire, à la vie simple et modeste, exceptionnellement sensible à la beauté des femmes et des automobiles.

Sa fascinante compagne, Rita, suscite involontairement en lui une crise de jalousie. La suite est inattendue. Patrik fait la connaissance de Roland Zagreus, un aristocrate qui vit la fin de son existence dans le silence et la solitude. Les deux hommes se reconnaissent l’un dans l’autre et trouvent l’un dans l’autre la réponse à la question qui les tourmente depuis longtemps.

Zagreus fait à Patrik une proposition impossible à refuser.

GRACIAS A LA VIDA est un mystère dionysiaque et méditerranéen, aux couleurs délavées par la lumière du soleil, où la canicule estivale se mue en film musical ponctué par la guitare d’Indrek Kruusimaa. 

Le film s’inspire du roman d’Albert Camus La Mort heureuse (1936-1938)
----------------------------------------------------------------------------------
PRT

Patrik é um virtuoso guitarrista numa vida simples, baseada na paixão por mulheres bonitas e carros.
Rita, a sua charmosa namorada, desperta inocentemente nele uma ponta de ciúme, precipitando o imprevisto. Patrik conhece Roland Zagreus, um aristrocata paraplégico retirado da vida. Os dois homens reconhecem-se um no outro, encontrando a solução para os seus problemas.
Zagreus faz a Patrik uma proposta que este não pode recusar.

GRACIAS A LA VIDA é um mistério do Mediterrâeno, iluminado pelo sol alto do meio-dia. Onde o calor do Verão se transforma em cinema musical, enquadrado pelas melodias de Indrek Kruusimaa na guitarra.

O filme é inspirado no romance de estreia de Albert Camus “Uma morte feliz” (pela primeira vez publicado em 1971).

------------------------------------------------------------------------------------

ESP 

Patrik es un guitarrista con una imaginación asombrosa, vive una vida sencilla y humilde, y es excepcionalmente sensible a las mujeres guapas y a los coches.

Su atractiva compañera Rita provoca, sin querer, en él un "ataque" de celos. Lo que sigue es inesperado. Patrik conoce a Roland Zagreus - un aristócrata que ha perdido las piernas, y que está pasando el "atardecer" de su vida en pacífica soledad. Los hombres se ven en el otro a uno mismo, y a la vez encuentran la respuesta a la pregunta que les ha atormentado durante mucho tiempo.

Zagreus hace una propuesta a Patrik ante la cual es imposible resistirse.

"Gracias a la vida" es un misterio mediterraneo dionisíaco bajo la luz deslumbrante del sol alto, donde el verano ardiente y arduo se transforma en una película de música, ambientada por las melodías de guitarra de Indrek Kruusimaa.

La película ha sido inspirada por la primera novela (que quedó en el cajón) de Albert Camus "A Happy Death" (“La Muerte feliz”), publicada en 1971.

-----------------------------------------------------------------------------------

ITA

Patrik è un chitarrista dalla viva immaginazione. Vive modestamente ed è particolarmente sensibile alle belle donne e automobili.

Rita, la sua attraente compagna, desta nell’uomo un involontario attacco di gelosia. Succede qualcosa di inatteso. Patrik incontra Roland Zagreus, un aristocratico senza gambe che trascorre gli ultimi anni di vita in silenziosa solitudine. Gli uomini si riconoscono l’uno nell’altro e cercano una risposta alla domanda che li tormenta da tempo.

Zagreus fa a Patrik una proposta che è impossibile rifiutare.

GRACIAS A LA VIDA è un mistero dionisiaco e mediterraneo, alla luce bianca del sole di mezzogiorno, dove la pesante estate calda si trasforma in un film musicale incorniciato dalle melodie della chitarra di Indrek Kruusimaa.

Lo scenario del film è stato ispirato dal primo romanzo di Albert Camus "La morte felice" (pubblicato nel 1971).

Õrritaja / Teaser

Zagreus

Kui Zeus kavatses oma pojast, viljakusjumal Zagreusest teha maailma isanda, kutsus ta selle mõttega esile Hera armukadeduse, kes lasi titaanidel poisi tükkideks kiskuda, käed ja jalad otsast tõmmata. Ent Zeus ei jätnud järele, sõi alles jäänud tükid ära ning sigitas lapse Demeteriga, andes talle nimeks Dionysos.

Müüt Zagreusest (millel on muidugi mitu versiooni nagu ikka vanadel müütidel) on korduvalt köitnud Nietzsche tähelepanu, kes näeb Zagreuse surmas ja taassünnis ühe ja sama igavest tagasitulekut (ewige Wiederkehr des Gleichen). Tsükliline, dionüüsoslik aeg vastandub Nietzsche käsitluses kujutlusele lakkamatult kulgevast ajast. Kui inimene tunnetab aega lineaarsena, siis allutab ta ennast põhjus-tagajärg seosele ning iga tema samm omandab pöördumatu tähenduse. Ta elab pidevas süütundes, sest vead toovad endaga kaasa karistuse ning tulevik on seetõttu hirmutav. 

Kui inimene mõistab aega tsüklilisena, siis saab ta minevikust võitu. Ükski hetk ei ole sõltuvuses eelnevast ega järgnevast, vaid omandab iseseisva väärtuse. Piisab tahtmisest ja tahtmine muutub igaveseks, selleks, mis on kogu aeg olnud ning saab kogu aeg olema. Dionüüsoslik aeg ei alluta inimest endale, vaid nagu õpetab Zarathustra, annab võimaluse elada nii kirglikult, nii täielikult, kui on jaksu. Kui inimene suudab vabaneda lineaarse aja kütkest ning ühitada end looduse ringkäiguga, siis suudab ta rajada aluse isiklikule õnnele ja vabadusele. Ja temast saab üliinimene.

"Õnnelik surm" on selle teesi illustratsioon.

Tanel Lepsoo järelsõna "Õnneliku surma" eestikeelsele tõlkele.

Maailm ütleb kogu aeg vaid sama asja

Ja selles kannatlikus tões, mis liigub tähelt tähele, saab alguse vabadus, mis meid enda ja teistega seob, nagu saab alguse vabadus selles teises kannatlikus tões, mis liigub surmalt surmale.

Kui see öö on otsekui nende saatuse kujutis, siis imetlevad nad, et ta võib olla ühekorraga lihalik ja salajane ja et tema näos segunevad pisarad ja päike. 

Ja nende valu ja rõõmu täis süda oskab sellest välja lugeda kahekordse õppetunni, mis viib õnneliku surmani.

La Mort heureuse

ALBERT CAMUS

1936-1938. "Õnnelik surm". Varaabsurd. „Võõra” prototüüp. Jääb sahtlisse. Albert Camus on 23-25.

1960. Äkiline surm suuna kaotanud sportautos Facel Vega. Hukkub ka auto juht, kirjastaja ning lähedane sõber. Albert Camus oli 46.

1971. "Õnnelik surm" ilmub trükis. Avaldajaks autori tütar. Albert Camus olnuks 57.

2012. Valmib film Gracias a la Vida. Albert Camus oleks 99. 

Patrik

Ainult lennuk võib anda inimesele suurema üksindaolemise tunde kui auto. Olemine täielikult iseenese seltsis, 

liigutuste täpsuse segamatu nautimine andis Patrikule ühtlasi võimaluse naasta iseenese juurde ja selle juurde, mis teda oli haaranud. 

.

"Kõik ununeb, isegi suur armastus. See ongi elus kurb ja vaimustav. On ainult mingi
teatav viis asju näha ja see tekib aeg-ajalt. 

Ma ei tea, kas sa mõistad mind?" 

Kahe pidurdamise vahel tungis Patrikusse ühtaegu alandav ja hindamatu tõde, et see eriline õnn, mida ta otsis, 

eeldas varajast ärkamist, korrapäraseid suplusi ja teadlikku hügieeni.

Moto

Just as there is a moment when the artist must stop, when the sculpture must be left as it is, the painting untouched 

- just as a determination not to know serves the maker more than all the resources of clairvoyance 

- 

-

so there must be a minimum of ignorance in order to perfect a life in happiness. 

Those who lack such a thing must set about acquiring it: unintelligence must be earned.

Albert Camus "A Happy Death"

Rita

Rita oli masinakirjutaja. Ta ei armastanud Patrikut, kuid oli temasse kiindunud, sest mees tekitas neius põnevust ja edevust.

Ja et Patrik pakkus talle naudingut, ei soovinud Rita rohkemat ja harjus nii palju kui võimalik vaikiva ja põneva armukesega, kes temalt iial midagi ei nõudnud ning ta alati vastu võttis, kui Rita selleks soovi avaldas. Ainult et natuke häirituna tundis ta end mehe kõrval, kelles ta ei märganud ainsatki nõrkust.

Ja sel esimesel korral kui Rita tema käte vahele vajus ja ta märkas tema näol, mille liigne lähedus uduseks muutis, kuidas huuled, mis seni olid nagu maalitud lilleõied liikumatuna püsinud, korraga elustusid ja tema poole püüdlesid, ei seostanud ta oma tulevikku selle naisega, vaid sellesse naisesse kinnistus kogu tema iha jõud ning täitus sellest näilikkusest.

Huuled, mis talle andusid näisid toovat sõnumi maailmast, kus puudub kannatus, kuid mida paisutab iha ja kus tema süda võiks lõpuks rahuldust leida.

Trailer

Poster