Maailm ütleb kogu aeg vaid sama asja

Ja selles kannatlikus tões, mis liigub tähelt tähele, saab alguse vabadus, mis meid enda ja teistega seob, nagu saab alguse vabadus selles teises kannatlikus tões, mis liigub surmalt surmale.

Kui see öö on otsekui nende saatuse kujutis, siis imetlevad nad, et ta võib olla ühekorraga lihalik ja salajane ja et tema näos segunevad pisarad ja päike. 

Ja nende valu ja rõõmu täis süda oskab sellest välja lugeda kahekordse õppetunni, mis viib õnneliku surmani.

La Mort heureuse

ALBERT CAMUS

1936-1938. "Õnnelik surm". Varaabsurd. „Võõra” prototüüp. Jääb sahtlisse. Albert Camus on 23-25.

1960. Äkiline surm suuna kaotanud sportautos Facel Vega. Hukkub ka auto juht, kirjastaja ning lähedane sõber. Albert Camus oli 46.

1971. "Õnnelik surm" ilmub trükis. Avaldajaks autori tütar. Albert Camus olnuks 57.

2012. Valmib film Gracias a la Vida. Albert Camus oleks 99. 

Patrik

Ainult lennuk võib anda inimesele suurema üksindaolemise tunde kui auto. Olemine täielikult iseenese seltsis, 

liigutuste täpsuse segamatu nautimine andis Patrikule ühtlasi võimaluse naasta iseenese juurde ja selle juurde, mis teda oli haaranud. 

.

"Kõik ununeb, isegi suur armastus. See ongi elus kurb ja vaimustav. On ainult mingi
teatav viis asju näha ja see tekib aeg-ajalt. 

Ma ei tea, kas sa mõistad mind?" 

Kahe pidurdamise vahel tungis Patrikusse ühtaegu alandav ja hindamatu tõde, et see eriline õnn, mida ta otsis, 

eeldas varajast ärkamist, korrapäraseid suplusi ja teadlikku hügieeni.

Moto

Just as there is a moment when the artist must stop, when the sculpture must be left as it is, the painting untouched 

- just as a determination not to know serves the maker more than all the resources of clairvoyance 

- 

-

so there must be a minimum of ignorance in order to perfect a life in happiness. 

Those who lack such a thing must set about acquiring it: unintelligence must be earned.

Albert Camus "A Happy Death"

Rita

Rita oli masinakirjutaja. Ta ei armastanud Patrikut, kuid oli temasse kiindunud, sest mees tekitas neius põnevust ja edevust.

Ja et Patrik pakkus talle naudingut, ei soovinud Rita rohkemat ja harjus nii palju kui võimalik vaikiva ja põneva armukesega, kes temalt iial midagi ei nõudnud ning ta alati vastu võttis, kui Rita selleks soovi avaldas. Ainult et natuke häirituna tundis ta end mehe kõrval, kelles ta ei märganud ainsatki nõrkust.

Ja sel esimesel korral kui Rita tema käte vahele vajus ja ta märkas tema näol, mille liigne lähedus uduseks muutis, kuidas huuled, mis seni olid nagu maalitud lilleõied liikumatuna püsinud, korraga elustusid ja tema poole püüdlesid, ei seostanud ta oma tulevikku selle naisega, vaid sellesse naisesse kinnistus kogu tema iha jõud ning täitus sellest näilikkusest.

Huuled, mis talle andusid näisid toovat sõnumi maailmast, kus puudub kannatus, kuid mida paisutab iha ja kus tema süda võiks lõpuks rahuldust leida.